Eesti rootslased - eestirootslased

Eesti rootslased – eestirootslased on Eestis elanud alates 11. sajandist. Haapsalu linnaõiguses mainitakse rootslasi juba 1294. aastal. Rootslased ise on end sageli nimetanud nimega Eibofolket või rannarootslased. Sajandite jooksul on nad elanud Loode-Eesti rannikul ja saartel (Ruhnul, Vormsil, Osmussaarel, Pakri saartel, Naissaarel), Noarootsis ning samuti Haapslaus ja Tallinnas. Paljud neist rannikualadest ja saartest olid kuni 1940. aastani valdavalt rootsi asustusega.

Homogeensed asustusalad, rootsi privileegid – rootslaste õigus elada vabade meestena ning enda, rootsi keel tähendasid rootslaste kui omaette etnilise grupi säilimiseks palju.

Alates 19. sajandi lõpust elavnesid paljude tollase Tsaari-Venemaa rahvusgruppide, sealhulgas eestirootslaste seas rahvuslikud algatused. Rahvuslikku liikumist takistasid paljud piirangud, kuid juba 1909. aastal õnnestus eestirootslastel haridustöö kattevarjus asutada ühing Rootsi Hariduse Selts – Svenska Odlingens Vänner (SOV). SOV sai kiiresti tähtsa ülesande koondada eestirootslased ühiste huvide ümber.

Ajalugu pikemalt