Eestirootslaste Kultuuriomavalitsus

Estlandssvenskarnas Kulturförvaltning


Aktuellt

Aktuella meddelanden och nyheter

 

 

Eestirootslaste Kultuurikandja 2020

Publicerad den 14 mars 2020 10:58 Skriv ut E-post
Eestirootslaste Kultuuriomavalitsus teatab, et 1.aprillini k.a on võimalik esitada kandidaate Hans Pöhli medali saajate hulka ehk Eestirootslaste Kultuurikandja ridadesse. Rohkem infot statuudi ja juba Eestirootslaste Kultuurikandja tiitlit omavate isikute kohta leiad https://eestirootslane.ee/et/eestirootslaste-kultuurikandja
Samu kandidaate võib esitada korduvalt, sest asjaolu, et ta just sellel aastal medalikandjaks ei osutunud, ei tähenda, et see ei või juhtuda järgmisel korral ja, et tema isik ei vasta statuudile. Kultuuriomavalitsus ei anna medalit välja pingerea alusel, kuid arvestab lisaks regionaalsust, vanust ja sugu, et säiliks tasakaal. Eestirootslaste Kultuurikandjaks ei saa juhatuse otsuse alusel osutuda juhatuse ja SA nõukogu tegevliikmeid. Ootame ettepanekuid koos lühikese põhjendusega e-postil: Den här e-postadressen skyddas mot spambots. Du måste tillåta JavaScript för att se den.

Laulu- ja tantsupeolised harjutavad ning osadele neist on selline kogemus esmakordne

Publicerad den 9 mars 2020 07:05 Skriv ut E-post
Eestirootslaste IV laulu- ja tantsupeol, mille motoks on "Aiboland, mu arm",  osalevad ligikaudu 250 tantsijat ja 250 koorilauljat. Kooride ja tantsurühmade proovid on alanud http://www.ng.edu.ee/eestirootslaste-laulu-ja-tantsupeo-ootuses/ ning saab 27.juuni hommiku peaproovis ühiseks pildiks kokku pandud. ning 26.juuni eelproovides läbi lauldud ja tantsitud. Sellel korral esinevad  tantsurühmad Eestist ja Rootsist ning laulukoorid Eestist, Rootsist ja Soomest. Oleme rõõmsad selle üle, et tantsupeol osaleb 128 last, mis kinnitab asjaolu, et rannarootslaste tantsupärand elab! Suured tänud kultuuriomavalitsuse poolt juba siinkohal kõikidele eestvedajatele, kes pidu ette valmistavad ning tantsijatele ja lauljatele, kelleta pidu ei toimuks!

Laulupeo ja tantsupeo osalejad on kutsutud selliselt, et need esindaks endiseid rannarootsi asualasid või oleks nende repertuaaris oluline rannarootsi kultuuripärand. Meil tekkinud väga hea koostöö osade kooride ja rühmadega, kes ikka ja jälle huvist meie kultuuripärandi vastu on meile toeks. Samadel alustel on koostatud laulupeo programm - osa on meie pärandkultuur ja osa hilisemad laenud Eesti ja Rootsi kultuuriruumi vahel, mis kultuurivahetuse käigus on loomulik, sest elasid eestlased ja rannarootslased ehk saarerahvas nagu nad end ise nimetasid, sajandeid kõrvuti.

Laulu- ja tantsupeo kava

Publicerad den 31 januari 2020 12:15 Skriv ut E-post

 27.juuni kava:

Kl 12-12:45 Laulu- ja tantsupeo palvus Haapsalu Toomkirikus. Teenivad Tallinna Rootsi-Mihkli koguduse õpetaja Patrik Göransson ja Vormsi Püha Olavi koguduse õpetaja Ants Rajando.

Kl 13.15-13.55 Rongkäik piiskopilinnusest kuursaali kõlakojani.

Kl 14-17 Eestirootslaste IV Laulu- ja Tantsupidu "Aiboland, mu arm" 

Estlandssvenskarnas fjärde sång- och dansfest på väg

Publicerad den 9 januari 2020 13:13 Skriv ut E-post

Estlandssvenskarnas fjärde sångfest och tredje dansfest som efter det påtvingade uppehållet undetr sovjettiden äger rum vart tredje år i Hapsal. Denna gången skall evenemanget äga rum i Hapsals kursal. Det är en verklig traditionens makt att det varje gång samlas 300 - 500 sångare och dansare. Det är som vanligt deltagare från Estland, Finland och Sverige, man får lyssna till sånger på både estniska och svenska, och man dansar danser från svenskbygden. Detta år är vi sammanlagt 13 sångkörer och 10 dansgrupper som kommer att uppträda. 

Programmet för sång- och dansfesten är en blanding av tradition och förnyelse, där vi både vill bevara arvet och leva med i vår egen tid. Förhoppningen är att det skall bli en verklig familjefest för alla åldrar, som får stärka den inbördes gemenskapen och identiteten för den svenska befolkningen i Estland. Samtidigt som det också är vår vilja att visa upp oss för det estniska samhället och bidra till en ökad kunskap bland allmänheten om den estlandssvenska historien och att det även idag finns en liten men livaktig estlandssvensk kultur mitt i dagens estniska samhälle.