Rannarootsluse taassünni päev on 27.veebruar

Skriv ut
EESTIROOTSLASTE KULTUURIOMAVALITSUS
ESTLANDSSVENSKARNAS KULTURFÖRVALTNING

Eesti taasiseseisvumisele eelnenud ajas kasutasid rannarootslased võimalust ja loodi 1988.aastal Eestirootslaste Kultuuri Selts, mille tegevus lõppes kümmekond aastat hiljem, kuid selle organisatsiooni panus rahvusliku identiteedi uuestisünnile ei ole võimalik alahinnata. Aastatel 2006-2007 koostati Rahvusvähemuste kultuurautonoomia seaduse alusel rahvusnimekiri ja 27.veebruaril kogunesid valitud kultuuriomavalitsuse esindajad oma esimesele istungile. 

Tähistagem rannarootsluse taassünnipäeva ja mäletagem kai neid, kes meie seast on juba lahkunud, kuid andsid endast parima, et säilitada ja arendada rannarootsi kultuuripärandit. Ain Sarv koostas ja andis aastal 1994 välja raamatu "Varjusurmast tõusnud" (katkend raamatust: Eestirootslastest hakati laiemalt uuesti rääkima 1988.a., kui asutati Eestirootslaste Kultuuri Selts. Siis hakkas ka plahvatuslikult laienema huvi rootsi keele vastu. Praegu võib Eestis olla rootsi keelt vähem või rohkem oskajaid umbes samapalju, kui kord oli eestirootslasi. See ei ole üksnes naabermaaga kontaktide arendamise tulemus, see on ka Eesti põlise rootsluse ärkamine.) Meie jätkumine kogukonnana ja tagasituleku jõud on meie endi teha. Jõudu teile kõigile selleks! 

(Kommentaar 1.aastapäeva tähistamisel aastal 2017: Kultuuriomavalitsuse juhatuse liikme Toivo Tominga algatusel saame tähistada esimest korda 27.02.2017 rannarootsluse taassünnipäeva. Traditsiooni algusele andis põhjuse Eestirootslaste Kultuuri Seltsi loomine 25.veebruaril 1988 ja esimese kultuuriomavalitsuse kultuurinõukogu istung 27.veebruaril 2007. Eestirootslaste Kultuuri Selts tähistab järgmisel aastal 30.juubelit ja EV sünnipäevale lähima nädalavahetuse pühapäeval tähistada rannarootsluse taassünnipäeva on seega igati paslik.Eestirootslaste Kultuuri Selts kustutati registrist 2012.aastal, kuid esimese eestirootslaste kogukonda ühendava ja rannarootsi kultuuripärandit kaitsva ja arendava ühinguna, saame lugeda ühingu loomise hetke Haapsalus rannarootsluse varjusurmast tõusmise alguseks. Seejärel asutati koostöös kahel pool Läänemerd veel 90.-ndatel kultuuriühinguid ja täna omavad erinevad rannarootsi ajaloolised asualad mitmeid ühinguid, mis tegelevad rannarootsi kultuuripärandi säilitamise ja arendamisega.)